Giid ajas nutma ja kohtasin kibestunud aednikku

Esimesed päevad Torontos

Kanadasse jõudes tahtsin kindlasti mõned päevad Torontos veeta, et näha seda ilusat linna ja käia ka ära Niagara joa juures. Torontost pakuti päevast reisi Niagara joale, mis sobis minu plaanidega ideaalselt, kuna aega mul palju ei olnud ning Torontos plaanisin kokku veeta vaid neli päeva.

Esimene päev Torontos

Broneerisin endale kohe Airbnb neljaks päevaks ja juba Toronto lennujaamast majutuse poole sõites ma teadsin, mulle hakkab siin riigis väga meeldima. Kuidagi see vaib on nii mõnus ja sobib mulle. Ja Kanada kohalikud inimesed ka väga chillid ja aitavad sind igal võimalikul viisil.

Toronto lennujaamast võtsin Uberi ja kihutasin oma Airbnb poole, minu host oli mulle uksekoodi saatnud, millega tema koduuksest sisse saan ja nelja päeva jooksul ei näinud ma koduomanikku ennast mitte kordagi. Oli mulle kirja jätnud, et jättis mulle külmkappi kohalikku õlut ja võin ta kohvimasinat kasutada jne. Küll aga astus ükspäev läbi ta isa, kellega ma põgusalt juttu ajasin ning kes tundus mega tore härra olevat ja kes just naases oma Iirimaa reisilt. Ühesõnaga 10/10st Airbnb ja täpselt selline ongi kanadalaste sõbralikkus. Kas sina laseksid oma koju, kus on kõik su isiklikud asjad kellegi, keda sa pole mitte kunagi kohanud ja kellest sa midagi ei tea? Ulme, mis maailmas me elame ikka. Kuskil podcastis ka just arutati, et tänapäeval on normaalne ööbida võõra inimese kodus ja istuda võõra inimese autosse. Aastaid tagasi algas üks hea õudusfilm niimoodi, aga praegu ei kujutaks muudmoodi reisimist ettegi.

Esimene peatus Kanadasse kohale jõudes oli loomulikult Walmart, kust pidin ostma kohaliku laadijaotsa ja midagi süüa. Kuna aku hakkas kohe tühjaks saama, siis oli vaja kiiremas korras Uber tellida, et Walmarti kohale jõuda. Muidu oleks saanud arvuti taha laadima panna, aga ka see oli vahepeal tühjaks saanud.

Päev mimmutamiseks

Jetlag oli järgmisel päeval päris korralik ning tegelikult oli mul esialgselt plaanis kohe järgmisel päeval sõita Niagarale ja see päevane tripp ära teha, aga ma ei viitsinud. Tahtsin lihtsalt magada ja full šoppamise ja uimerdamise päeva teha ehk siis Sephorasse minna ja taastuda sellest pikast lennureisist. Nii vässu olin. Tegelikult oleks olnud tark tegu oma pangakontod ja telefoninumbrid ja asjad ära ajada, aga no lihtsalt ei viitsinud asjalik olla.

Kaua magada ma järgmine päev ei saanud, olin mingi viiest juba üleval, aga parem oligi, sain oma naabruskonda avastada natuke ja ringi jalutada Torontos. Leidsin enda maja lähedalt siis ühe kassikohviku, mis tundus suht nunnu ning seadsin suuna sinnapoole, ma olin nii happy seal tänaval kõndides juba kõik need majad ja see ümbrus, mul oli kriips kõrvuni ja ühel hetkel kuulen, et üks mees hüüab: "Why are you smiling?" mega valjult ja kurjalt. Tal oli selline hääl nagu oleks ta sellest olukorrast sügavalt häiritud olnud. Ma ei saanud esialgu aru, et ta minuga räägib, aga mõne sekundi pärast kiikasin kõrvale ja härra lihtsalt jõllitas mind klaasistunud pilguga. Ise istutas seal mingeid hortensiaid aias ja nii kibestunud. Kuidas saab selline asi häirida kui keegi naerab what the hell :D Kõnnid rahulikult kassikohvikusse ja saad nahutada, et liiga rõõmus oled, tõmba tagasi veidi :D Igal juhul kiirendasin sammu, et kähku ta silme alt ära saada. See seiklus minu tuju ei rikkunud ja kassikohvikus olid jälle mega nunnud teenindajad ja üldse väga põnev retro vaibiga koht oli.

Käisin ka High Park-is, kus sai näha siis erinevaid loomi, jalutasin Toronto kesklinnas ja lõpetasin päeva kuskil megasuures kaubanduskeskuses. Ikka imestan kui ilus Toronto on! Kuigi enamus inimesi, kellega siin rääkinud olen siin minuga ei nõustu :D

High Park Torontos

Eks igal suurlinnal on oma plussid ja miinused, on paremaid ja halvemaid piirkondi, aga üldpilt mulle väga meeldis. Ilmselt see neli päeva seal veeta on ideaalne aeg! Kaubanduskeskus, kus ma käisin oli ka mega suur, koguaeg oli mul telefonis map ees, et kus suunas liikuma pean. Ma olen navigeerimises suht kehva, isegi Ülemistes ei leia väljapääsu üles teinekord, nii ma seal seiklesin ikka päris mitu tundi ja ilmselt enamus aega käisin lihtsalt ringiratast. Samal õhtul veel bookisin endale järgmiseks päevaks Niagara reisi läbi Viatori, kes Torontosse tulemas siis soovitan: https://www.viator.com/tours/Toronto/Niagara-Falls-Day-Tour-from-Toronto/d623-7620P1

Päev Niagaras ja maitsesin vahtrasiirupit

Tuur algas meil kell 8.00 hommikul kesklinnast kui kõik turistid oma Starbucksi kohvidega bussi juurde kogunesid. Koheselt ütles giid meile, et need kohvid võite kas ära visata või sisse kulistada, kuna nendega bussi ei lubata. Fair enough, õnneks oli väljumiseni veel natuke aega, niiet sain oma kohvi kenasti ära juua.

Tahaks nüüd kuidagi siis seda meie giidi-bussijuhti kirjeldada, ta on selline 50ndates härrasmees ja kui teda vaatad, siis temas on midagi sellist väga huvitavat. Juba see, kuidas ta rääkis, tal olid kõik laused perfektselt pähe õpitud ja ta vaatas rääkides koguaeg ühte kohta nagu loeks teksti maha kuskilt. Nagu Ameerika telereklaamides- väga põnev karakter ja teda oli mega põnev jägida. Kuna ta ise oli ühtlasi nii giid kui ka bussijuht pani ta meile Kanada artistide muusikat ning tegi viktoriine Kanada kohta. Tema suur lemmik oli Celine Dion. Kuulsaimad kanadalased on veel Drake, Justin Bieber, Avril Lavigne, Ryan Reynolds, Jim Carrey ja Seth Rogen. Nii mõnegi nime juures ma ütlesin enda peas, et aa, ma arvasin, et ameeriklane.

Juba selle bussireisi algus oli meil huvitav, kui kõik turistid olid kell kaheksa hommikul bussi aetud arvasime, et nüüd on aeg minema hakata. Aga siis vaatasime, et bussijuht kõndis mingi kopsik käes üle tee- läks hoopis tuvisid söötma. First things first! Tuvidel kõht täis saime siis teele asuda :D

Esimene peatus oli vahtrasiirupimuuseum, kus meile anti tasuta testida erinevaid vahtrasiirupeid ja maiuseid. Suur magusasõber ma ei ole, aga selline tummisem vahtrasiirup oli küll mega maitsev.

Vahtrasiirupi muuseum

Järgmine peatus oli meil Skylon Tower, kust avanesid siis imelised vaated Niagara joale. Sõitsime liftiga üles vaateplatvormile ja see oli ilmselt üks selle tripi tipphetki, võimsad vaated avanesid sealt. Juga nähes ei jõudnud ma ära imestada kui kaunis see loodus siin ikka on. Võtsin kähku telefoni, et see loodusime pildile saada, aga siis sain aru, et see juga, mida ma suure hooga pildistan on hoopis Ameerika juga, mis asub Niagara joa kõrval ja selleks, et Niagara juga näha pean ma edasi kõndima torni teisele poole. Ups! :D Mõtlesin veel, et huvitav, miks teised nii kiirelt sealt ajama panid, aga edasi kõndides sain aru, et okei, that's why :D Tegelikult on seal kõrval veel kolmaski, väiksem juga nimega Loorijuga. Ühesõnaga hea ikka, et edasi kõndisin ja õige asja ka ära nägin :D

Skylon Toweri vaade

Paadireis, kus kõik said märjaks

Kuna ostsin koos oma piletiga ka laevareisi, et Niagara täies hiilguses ja lähedalt ära näha, siis edasi suundusimegi paadi peale, mis viis meid täitsa joa juurde. Enne jagati kätte ka vihmakeebid, kuna seal on vesi koguaeg õhus või ma ei tea, kuidas sa nimetad seda. Igal juhul see juga on massiivne ja kui vesi sealt lärtsuga alla kukub, siis nagu vesi on õhus. Mida lähemale jõudsime seda hullemaks asi läks, lapsed seal karjusid ja olid suht paanikas :D Aga kõik oli kontrolli all, kuigi varem hoiatati, et olge parem sees, kuna tagasi tulles olete läbimärjad.

Paadireisilt tagasi jõudes oli bussini veel veidi aega ja läksin siis IHOPi sööma. Ma ei ole ikka nende portsjonitega harjunud ja tellin alati üle. Selline omlett, sibularõngad ja mimosa läks mulle maksma umbes 60 kanada dollarit ehk 40 eurot.

Tagasisõit läks meil üsna kiirelt ja üldse kogu tuur oli väga hästi planeeritud, polnud mingit mõttetut passimist kuskil ja suht hea tempoga liikusime ühes punktist teise. Mulle meeldis, et meie giid kordas veel mitu korda kõik kellaajad üle + näitas ka suure seieritega papist kella pealt meile, millal peame bussis tagasi olema. Nii nunnu minu arvates, et ikka kõik saaksid aru, ka need kes inglise keelt väga hästi ei räägi.

See giid rääkis veel tee peal igasugu lugusid, näiteks kuidas ükskord tal diivan bussi esiaknast sisse lendas mingist rekkast, mis diivaneid vedas. Lugusid oma naisest, kes hiljuti vähi seljatas. Siis veel seda, kuidas inimesed on üritanud tünnides, kummipaatides ja igasuguste muude vahenditega Niagara joast alla sõita. Esimene tünniga allasõitja oli 63-aastane kooliõpetaja, kes lootis sellega kuulsust ja rahalist kasu saada, aga ei saanud kumbagi ja ta tünn varastati ka hiljem ära.

Torontosse jõudsime turvaliselt tagasi ning giid soovis meile kõike head, bussist väljudes sai siis giidile tippi jätta, mis on siinmail kohustuslik. Õnneks oli mul sularaha kaasas ja sain kenasti giidile selle üle anda. Ta ütles thank you ja ma olin paar sammu bussist juba eemal kui ta hõikas mind tagasi ja ütles mulle sellise lause: "Hey! Light shines from you, there is greatness in your future!" Ma olin mega šokis, et ta nii ütles, kuna ma arvasin, et ta arvab, et ma olen nagu kõige basicum biatch oma matcha-lattega, kes ta bussi üritab trügida, aga see tuli kuidagi nii ootamatult võõra inimese suust. Kellelegi teisele, kes bussist väljus ta midagi ei öelnud peale thank you. Ma ütlesin talle mitu korda thank you ja viimane thank you tuli juba nii, et klomp oli kurgus. Ühesõnaga mulle läks see nii hinge, et pisarad voolasid lihtsalt kui ära kõndisin seal. Damn, kuidas inimesed oskavad komplimente teha ikka - otse südamesse läks see.

Ühesõnaga jäin selle Toronto reisiga mega rahule ja järgmisel päeval oligi juba aeg edasi lennata Calgary nimelisse linna Albertas.

***