Kas teie koputate ka kummitustele?
- Silva Sanin
- Aug 2
- 5 min read
Viimane nädal on möödunud töiselt ja sünnipäevi tähistades - tähistasime minu ning veel paari töökaaslase sünnipäevi. Esialgu plaanisin sel aastal rahulikult võtta, käisime töökaaslasega joogas, jäätist söömas ja kohvikus brunchil, kuid õhtu saabudes lendasid veinipudelitel korgid pealt nagu homset polekski ning õhtu lõpetasime oma kohalikus baaris.
Kokkuvõttes oli tegelikult väga lõbus õhtu ja olen mega tänulik, et kuigi paar kuud tagasi Kanadasse saabudes ei teadnud ma siin kedagi, siis nüüdseks olen ma nii palju ägedaid inimesi kohanud ja lõpuks oli meid kokku umbes kümme tüdrukut, kellega oma sünnipäeva tähistasin. Sünnipäevajärgsel hommikul tõusin üles eelmise päeva outfit täies hiilguses seljas - see on selge märk, et järelikult oli hea pidu!
Sünnipäevadega on mul kuidagi viimastel aastatel väga vedanud, eelmisel aastal käisime sõbrannadega Itaalias, mis oli kindlasti üks meeldejäävamaid sünnipäevi mu elus. Siiamaani vaatan neid pilte ja videosid ei suuda ära imestada, kuidas mul niimoodi vedas. Ja tänud kõigile, kes mulle ka sel aastal õnne soovisid, need õnnesoovid lähevad eriti korda kui asud teisel pool maailma vahet pole, kas helistatakse, kirjutatakse või saadetakse voice - suur aitäh kõigile.
Samuti suur tänu kõigile, kes võtavad aega, et mu blogi lugeda, ma olen nii palju tagasisidet saanud ja tegelt ka ülivinge on kuulda, kui mõne sõbranna ema, mõni mu endine koolikaaslane või töökaaslane satub siia kasvõi pilte vaatama ja kirjutab mõne hea sõna. See on mulle suurim motivatsioon ja tähendab nii palju. Love you all!
Helly Hanseni matk ja kuidas meile tasuta merchi jagati
Minu armsal töökaaslasel Taral oli samuti hiljuti sünnipäev ning ta nägi juhuslikult instas, et HH korraldab sellel päeval giidiga matka open mountain kuu raames. Ta kutsus mu kaasa ning ma liitusin hea meelega, kuna juhuslikult oli mul sellel päeval töölt vaba. Ma peaksin tõsiselt hakkama rohkem süvenema, kuhu ma end kirja panen, sest ma ei uurinud midagi selle matka kohta, et millist varustust läheb tarvis, millisele raskusastmele see on jne.
Mul ei ole matkajalatseid ega mitte mingisugust varustust, ning pärast seda kui ma end ära registreerisin tuli välja, et see matk on siis edasijõudnud matkajale, kaasa tuleks võtta korralik matkavarustus, sh matkajalatsid. Mina plaanisin oma conversedes kohale ilmuda ja mul ei ole isegi seljakotti, rääkimata veekindlast jopest. Õnneks sain eelmisel päeval spordipoest endale vähemalt korralikud tossud 37 euro eest, mis oli ühtlasi ka viimane paar jalatseid poe letil just minu numbriga.
Hommik algas nii, et pidime kell 8.00 hommikul HH poe juures kokku saama teiste matkalistega. Kogu matk oli nii hästi korraldatud, hommikul olid nad meile katnud laua kohaliku pagarikoja ülimaitsvate saiakestega, pluss kohvi, energiajooke, proteiinibatoone ja isegi õlut, mida soovitati kaasa võtta, et pärast matka mäe otsas nautida. Samuti oli neil igale osalejale goodie bag, kus sees olid HH asjad. Ühesõnaga - 10/10st korraldus ja suurepärased giidid.
Esialgne plaan oli teha see edasijõudnute matk kuskile mäe otsa, mis pidi kestma terve päeva, kuid minu õnneks oli selles piirkonnas ilmateade tollel päeval kehva ning selle asemel meile teatati, et võtame ette hoopis kergema ja lühema matka. Juhhuu! Teised olid pigem kurvad, aga mulle sobis see plaan imehästi, kuna ma polnud selles piirkonnas varem käinud, tundus, et teised vist olid.
Enne matka tehti meile ka tavapärane raja tutvustus ja kuna Kanada on teada tuntud karude elupaigana, siis anti ka juhised, mida teha kui metsas karuga kokku põrkame. Kui Kanada looduses ringi liigud, siis kohustuslik on kaasa võtta karugaas, aga üldiselt on karud rahulikud ja ajavad oma asju ning ei plaani sind nahka pista. Tähtis on jääda rahulikuks ning taganeda, eriti juhul kui karu on koos poegadega.
Vaated olid mäe otsast imelised ja meil oli kaasas ka fotograaf, kes pidi selle matka jäädvustama. Ühel hetkel andis fotograaf kaamera minu kätte ja tegin ka ise pilte. Kuidagi tuli jutuks, et ma olin kunagi videograaf ja muidugi kasutas ta võimalust, et ka endast mõned pildid saada. Aga tegelikult oli väga tore jälle üle pika aja kaamerat taas käes hoida.
Kogu matka maksumus oli 20 CAD ehk 13,50 eurot, mis on sellise ürituse eest naeruväärne summa. Isegi kui ta oleks maksnud 10x samapalju oleks see ikkagi oma hinda väärt olnud.
Kummitustele koputamine
Kuna meie seltskond siin Kanadas on väga rahvusvaheline, siis on mul õnn end kurssi viia erinevate riikide kommete ja uskumustega, mis on minu jaoks nii põnevad ja üks parimaid osasid reisimisest. Eriti lähedalt saan ma neid kombeid näha siis kui me käime erinevatel väljasõitudel.
Näiteks ühel korral ma käisin oma Taiwanist pärit töökaaslasega tripil ja pidime kuskil roadhousis peatuma, panin tähele, et enne hotellituppa sisenemist ta koputas uksele. Esimest korda näen sellist asja ja küsisin miks ta seda teeb. Mille peale ta vastas, et ta hoiatab kummitusi. Ma olin, et what, mis, kas tal on mingit infot, mida mul pole ja kust ta teab, et seal toas üldse kummitused on??? Mille peale ta vastas, et ega ei teagi, aga Taiwanis pidi selline komme olema, et enne kui uude ruumi sisened pead kummitustele koputama.
Nimelt usutakse, et uude ruumi sisenedes, eriti hotellituppa, peab koputama, et vaime ette hoiatada, et sa "tuled rahus" vastasel juhul võid endale ebaõnne kaela tõmmata. See uskumus on pärit nende esivanematelt ja isegi kui noorem põlvkond sellesse ei usu, siis koputavad nad ikkagi, et "mitte riskida".
Pärast veel küsisin ChatGPT-lt üle, et kas see on tõsi või ta tegi lihtsalt minu kulul nalja, aga chatu vastas, et see jutt vastab täiesti tõele.
Jooga ja tennis
Ühel päeval õnnestus mul käia kõige ilusaimal väljakul tennist mängimas, see oli lihtsalt parim päev. Tegemist oli siis Fairmonti hotelliketi väljakutega ning käisin treeneriga palli tagumas. Kuna ma pole nii ammu tennist mänginud, siis oli see nii äge ja ma olen super happy, et sain minna. Mõned pildid, sest sõnadega on raske edasi anda kui vinge elamus see oli. Maksis see tund mulle 60 Kanada dollarit ehk 41 eurot.
Samal õhtul käisime veel töökaaslasega joogatunnis, mis oli samuti väga mõnus ja vajalik. Kuna enne joogatundi pidime aega parajaks tegema, siis arvasime, et õige koht selleks oleks Kanada pruulikoda, söögi kõrvale võtsime ka IPA-t ja siidrit. Ma eelistan tavaliselt veini, aga IPA maitse on täitsa hea vahel. Ja kui keegi on maitsnud Korean BBQ cauliflower wings'e, siis need on lihtsalt taevalikud ja soovitan soojalt ära proovida.
Tagantjärgi mõeldes ei olnud kõige targem mõte endale enne joogatundi pool liitrit IPA-t sisse kallata ja kõht täis süüa - allavaatav koer olnuks kindlasti palju sujuvam, aga sellegipoolest nautisin seda tundi ikka väga.
Tagasitulek Banffist meie koju, mäe otsa, toimus seekord taksoga - või noh, me jäime viimasest bussist maha ja muud valikut polnud. Selleks, et koju saada pidime esialgu 100 dollari eest taksoga gondola baasi sõitma ning sealt edasi tuleb vastu meie hotelli security shuttle mis viib baasist edasi mäe otsa, kus meie elukoht asub.
Kell oli nii palju, et gondola oli juba kinni pandud ning ainuke võimalus üles saada on shuttlega. Mul oli suht hea meel, et bussist maha jäime, see andis rohkem aega Banffis. Käisime veel linnas ühes Vietnami restos söömas ja chillisime niisama, oleks hea meelega üheks päevaks veel jäänud.
Praeguseks kõik!
Tsau ja aitäh, et lugesid!
Comments