Thanksgiving ja üks nendest päevadest, kus kõik veereb allamäge

Kas teil on ka selline tunne, et nädalad liiguvad järjest kiiremini? Alles ma palusin, et see semester läbi saaks, ja nüüd on lõpuni ainult üks nädal veel jäänud. Räägin lähemalt selle nädala tegemistest, ehk siis kuidas Ameerikas Thanksgivingut tähistatakse ja miks ma pidin poole öö ajal bensiinikanistriga mööda maanteed jalutama. Ütlen ausalt - viimased kaks nädalat on olnud päris rough. 🫩

When it rains, it pours

Kas kellelgi on veel nii, et nii head kui ka halvad päevad lähevad nagu lumepallina veerema? Et kui oled heal lainel, siis tulevad kõik head asjad korraga ja sama juhtub halbade päevadega.

Sõitsin siis mina ükspäev töölt koju ning autot garaaži ära parkides märkasin, et üks tagumine autokumm on täiesti töss. Ja mitte lihtsalt töss, vaid peaaegu vastu maad. Kuna selle rehviga on mul ka varem probleeme olnud, mõtlesin, et nüüd on ehk aeg rehvivahetuses ära käia.

Semestri lõpp

Esialgu sõitsingi lähimasse tanklasse, et kumm täis pumbata. Ma polnud täpselt kindel, kas ma sinna üldse välja vean, aga mõtlesin, et mis mul muud ikka üle jääb. Tanklas tuli kohe üks mees lahkesti appi ning pumpas mu kummi täis, samuti soovitas ta mul asap rehvivahetusse minna.

Koju tagasi jõudes helistasingi Walmarti, neil on seal nimelt ka rehvivahetuse osakond olemas. Ütlesid, et kui ma kohe tulen, siis saavad mind vahele võtta. Sõitsin siis kohale ja pidin ootama umbes pool tundi enne kui löögile sain.

Okei, istusin nende ooteruumis kui minu juurde tuli mehhaanik: "Me ei saa teie autot käima ja me ei tea, mis tal viga on" Mõtlesin, et väga vahva, tühi rehv on nüüd mu kõige väiksem mure. Ütlesin talle, et ma lähen proovin ise. Mitu korda proovisin, kohale tuli ka teine mehhaanik, kes andis autole särtsu. No tee, mis sa tahad, auto ei käivitu. Minu mõistus oli otsas.

Mõtlesin, et sai see juhe ju ära vahetatud, mis aku küljes oli ning mille tõttu ta vahepeal käima ei läinud. Ja siis mulle tärgatas, et mul on ju auto kütusenäidik katki. Äkki on asi lihtsalt selles, et kütus on otsa saanud? Tavaliselt kui kütusetuli läheb põlema saan ma ikka umbes 50 km vabalt sõita ning tuli läks alles samal hommikul põlema, niiet see tundus ebatõenäoline.

Seisin seal auto kõrval ja mõtlesin, mida teha. Uurisin ka mehhaaniku käest, või noh seal oli neid isegi mitu tükki ja nemad laiutasid käsi, et ei tea, mis teha, meil bensiini pole, ei saa midagi teha. Selge pilt, eks ma mõtlen siis ise midagi välja. Siis tuli üks teine teenindaja ja soovitas mul Walmartist kütusekanister osta ja jalutada lähimasse tanklasse, et sealt bensiini tuua. Mind you, väljas oli pime ja lisaks veel külm ka. 😬

Nii ma siis asusin teele, kütusekanister käes lähimat tanklat otsima. Ja nagu ikka sellistes olukordades, oli ka mu telefoni aku peaaegu tühi. Õnneks nad vähemalt andsid mulle suuna kätte, kuhu see tankla umbkaudu jääda võiks. See on üks nendest kordadest, kus ma olin lihtsalt nii vihane, et isegi ühtegi sõna ei tulnud suust välja enam. Jäi ainult soovida, et asi on kütuses ja mitte milleski muus.

Mina tanklat otsimas

Ütleme nii, et ei olnud mu brightest moment see õhtu, aga ära ma selle bensiinikanku tõin. Kütus valati autosse ja voila, auto läkski käima. Ütleme nii, et tore, et see vähemalt meie linnas juhtus, sest detsembris plaanin ma paar suuremat sõitu ehk ette võtta ja vähemalt tean nüüd, et pean tankima teatud kilomeetrite tagant, et tuli põlema ei läheks. Sest reaalselt, sellest hetkest alates kui tuli põlema läks, sain ma seekord vist maksimaalselt 10 km sõita.

Thanksgiving ja Friendsgiving

Ameerikas on Thanksgiving selline püha, kus tullakse kõikide sugulaste ja peredega kokku, veedetakse koos aega ning süüakse kõike head ja paremat. Mina veetsin selle aasta Thanksgivingu oma kohaliku sõbranna Carly perega. Ta vend ehitab just maja ja neil on praktiliselt selline farmilaadne elamine siin meie linna lähedal. Neil on väga suur pere ja kokku oli meid umbes 20-25 inimest, nii et laud oli heast ja paremast lookas. Nii armas, et nad mind ka kutsusid, sest pärast neid nädalaid oli mul hädasti sellist istumist tarvis.

Käisime veel ühel Carly töökaaslasel külas ja viisime talle Thanksgivingu õhtusööki. Üks asi, mis mulle sellest istumisest meelde jäi oli see, et see naine, Carly töökaaslane, on siis kuue lapse ema ja ulme, kui palju on inimesele energiat antud. Kaks töökohta ja kasvatab kuute last - ma kuulasin ta lugu ja mõtlesin, et ma tahaks tema käest kõiki aja planeerimise nippe õppida.

Rääkisime temaga tööotsimisest ja üldse sellest, kuidas inimesed oma tööotsingutega kimpus on. Ja ta jagas mulle enda tööotsimise lugu, et ta kandideeris mingile tööle, mille jaoks ta teadis, et tal kogemust pole ja kuidagi ta selle töö endale napsas. Ütles, et tal ükskõik, et kogemust veel pole, küll mõtleb välja :D Ma nii armastan selliseid inimesi, lihtsalt see mindset, et I'll figure it out, ja veel 6 lapse kõrvalt. You go girl!!!

Ja siis pidasime vahepeal ka Friendsgivingut, mis on selline sõpradega istumine, kus samuti laud on lookas ja veedetakse koos aega. Mind kutsuti Carly sõprade poolt ühele istumisele, mis oli super fun, mängisime igasugu erinevaid mänge ja chillisime niisama. 🥰

Edasised plaanid

Lõbus lugu on see, et mul saab pühapäeval rendileping praeguses kohas läbi ja mul pole aimugi veel kuhu ma kolin. Ma olen selle ikka väga viimasele hetkele jätnud, sest lihtsalt pole aega olnud, kooli- ja tööasjad on kogu aja enda alla neelanud. Ilmselt kolin kuskile Airbnb'sse esialgu.

Kuna poole jaanuarini on mul praktiliselt koolist vaba, siis ilmselt ma tahagi natukene rohkem ringi sõita siin Utah's, äkki ka Arizonas ja Californias. Kui kellelgi on mõni äge sihtpunkt soovitada nendes osariikides, siis please, let me know. Mõtlesin, et võib-olla ongi nii parem kui ma nii või naa terve kuu sõidus olen, siis ei pea siin üüri maksma ja saan rohkem ringi liikuda. Eks näis.

Igal juhul, pärast Thanksgivingu puhkust on mul veel täpselt 5 päeva koolis käia ja siis tahaks kuskile puhkama minna mõneks ajaks - ideaalis Californiasse, aga vaatame jooksvalt. Igal juhul hoidke mulle pöialt, et oma järgmist postitust saaks ma kirjutada juba Californiast. 🤞

Keegi mäletab sellist seriaali? 😍

Meil on poes kõige nunnum merch müügil 😍

Banger cheesecake.

Meie campus store. Valime töökaaslasega photoshoot'i jaoks outfitte välja.

Käisime veel saia tastingul, ühel tuttaval on selline hobi, et ta katsetab erinevaid saia retsepte.

Meil oli üks cute tenniseteemaline photoshoot.

See mees on kohalik metsaärikas, kes käis meile ühes tunnis esinemas. Väga random lugu, aga ta rääkis meile pika loo sellest, kuidas tal oma saekaatris oli masinal mingi jupp puudu, mida tal oli hädasti tarvis ja oli terve maailma läbi otsinud, et seda juppi leida - edutult. Lõpuks leidis ta selle ei kuskilt mujalt kui Eestist.

Mõned teevad tunnis küüsi 😆

Praeguseks kõik ja aitäh, et lugesid!