Tähistamine ja tulevikuplaanid

Vabandust, et olen sel nädalal kirjutamisega graafikust maas olnud. Mul isegi polnud nii kiire, lihtsalt kuidagi läks nii, et ei jõudnud reedeks postitust valmis.

Ühesõnaga olen olnud töölainel, nagu ikka, ning mõtteid mõlgutanud, et mida oma eluga siis edasi teha. Ja vana hea küsimus on jälle õhus: kas jään siia kauemaks või tulen Eestisse?

Sünnipäeva tähistamine

Ma sain vahepeal 35-aastaseks - whoop whoop. Tänud kõigile, kes helistasid, kirjutasid ja õnne soovisid. Sünnipäev oli väga low key - mingit suurt pidu polnud. Hommik algas sellega, et käisin kohvikus nimega Paris Baguette, mis pidi megahea Prantsuse bakery olema.

Tellisin hommikusöögiks paar saiakest, matcha ja juustukoogi. Peale matcha olid kõik asjad head, aga kindlasti polnud see mitte midagi imelist. Iga kord kui ma kuskil väljas matchat tellin ma kahetsen, sest nad panevad sinna nii palju suhkrut sisse, et see on lihtsalt mingi kleepuv siirup.

Nagu why the heck on vaja isegi matcha nii magusaks teha?!? Isegi kui ütled no sugar, on see ikkagi magus. Sellepärast ma teengi seda ise kodus, vähemalt tean, et on aus kaup.

Sain enda sünnal ühe laheda idee teoks teha, ma käisin fotosessioonil. Mul oli see mõte tegelikult juba ammu, et ma tahaks teha sellist fotosessiooni muuseumis või kuskil laheda arhitektuuriga hoones ja DC on selleks ideaalne paik. Võtsingi siis umbes kuu aega tagasi ühe fotograafiga ühendust ja käisime reedel siin ühes kohalikus muuseumis pildistamas.

Tegin ise endale meigi ja käisin isegi spray tanis nädala sees, et ma enda sünnipäevaks ikka ilusa jume peale saaksin. Silmameigi tegemine võttis reaalselt mingi tund aega, pidin ripsmed panema jne. Ma pole väga kaua aega endale ise silmameiki teinud, ja mul läks nii kaua aega, hea, et hiljaks ei jäänud pildistamisele.

Peale fotosessiooni käisin õhtusöögil, jõin head veini, sõin head toitu ja niimoodi mu sünnipäev mööduski. Väga mõnus ja rahulik.

Mega armas oli see, et mu Utah sõbranna Carly lasi kõigil minu Utah tuttavatel mulle sünnipäevaks laulda ja saatis mulle erinevaid videosid, kuidas inimesed mulle sünnipäevalaulu laulavad. Üks tema sugulane mängis mulle lausa tšello peal sünnipäevalaulu, kui äge!?!

Tulevikuplaanid

Minu viimane tööpäev on 14. augustil, mis on vähem kui kahe nädala pärast, ja hetkeseisuga kaldun arvama, et tulen septembris Eestisse tagasi. Neljapäeval oli mul tegelikult üks töövestlus ühe DC ettevõttega, aga ma ei ole kindel, kas sealt mõni pakkumine tuleb. Ühest küljest ma vist tunnen, et kuigi töövõimalused on siin tõesti paremad, siis ma olen valmis vaikselt koju tagasi tulema.

Ühesõnaga, kui juhtub mingi ime ja mulle pakutakse midagi eriti head, siis olen ma valmis siia jääma. Aga kui ei, siis on mul ka täiesti hea meel koju tagasi tulla. Praegu olen ma Eestis leidnud kaks huvitavat tööpakkumist, vaatame, kuidas läheb.

Vorpisin ka eile oma Eesti CV-d ja mõtlesin, et viimati otsisin ma Eestis tööd 6 aastat tagasi. Siis läks see väga sujuvalt, loodan, et läheb seekord ka. Just täna ühe sõbrannaga arutasime, et me oleme nii palju vaeva näinud igasuguste koolide ja töökogemuste ja koolitustega, et võiks nagu ära tasuda see lõpuks.

Noh, ärge saage valesti aru, ma kindlasti ei mõtle, et inimene, kellel on rohkem diplomeid on alati kvalifitseeritum mõnele töökohale. Minu mõte on pigem see, et kui sa oled seda sorti inimene, kes ükskõik mis viisil arendab ennast elus edasi ja õpib alati midagi juurde, siis võiks see ka mingi hetk väljenduda palgas ja selles, et töö leidmine on lihtsam.

Pealegi meil on Eestis nii palju häid kutsekoole, koolitusi, coache ja ülikoole, et neid viise, kuidas õppida on lõputult. Ükskõik, milles sa paremaks tahad saada.

Ja tegelikult olen ma selle mõtlemisega, et küll see õige pakkumine minuni jõuab, eks ole siis näha, kas siin või sealpool.

Kontoris käis külaline nimega Cookie - ilmselgelt oli ta kõigi lemmik

Järgmisel nädalal

...tuleb mulle sõbranna Eestist külla ja ma olen nii rõõõõmus- yayyy!! Meil ongi selline plaan, et kolmapäeval sõidan ma siit bussiga New Yorki, kuhu ta maandub ja veedame seal 3 päeva ning siis tuleme DC-d avastama.

Nii tore kui keegi Eestist külla tuleb, viimati käis mu armas onutütar, mis oli kindlasti üks USA aja tipphetki, aga sellest on juba omajagu aega möödas.

Ega rohkem uudiseid hetkel polegi.

Praeguseks kõik ja aitäh, et lugesid.

Ja veel kontori silmarõõme

Jalka finaali vaatamine

Sephora saak