US Open, Yankee staadion ja kuidas ma kapslis magasin

New York on huvitav linn. Kui ma seal aastaid tagasi esimest korda käisin ei jätnud see mulle erilist muljet, aga seekord, ma ei mis muutus, aga mulle väga meeldis. Põhjus, miks ma sinna üldse läksin oli sellepärast, et tahtsin US Openit vaatama minna, poolfinaali piletid ostsin umbes nädal enne ja minu suureks rõõmuks jõudis ka Djokovic poolfinaali. Kuna see legendaarne härra on oma karjääri lõpusirgel, siis mõtlesin, et tore oleks ära näha enne, kui ta profikarjääri lõpetab. Mõeldud-tehtud ajasin oma Mitsubishile neljapäeval pärast kooli hääled sisse ja võtsime suuna Las Vegase lennujaama poole.

Vegasesse

Sõit minu juurest Vegasesse võtab umbes kaks ja pool tundi, normaalse autoga ilmselt läheks kiiremini. Käisin Vegases outlettides shoppamas ja juba samal õhtul läks lend. Auto jätsin ma lennujaama pikaajalisse parklasse, mis maksis umbes 20 dollarit päev. Minu plaan oli öö lennukis magada (4-5 tundi) ja hommikul kell viis NY kohale jõuda. Mängud algasid kell 12 niiet mul oli piisavalt aega oma asjad hotelli pakihoidu visata ja sealt edasi mängule jõuda.

Mitsu jäi Vegasesse ootele

Ma pole kindel, mis mu peas toimus, kui mõtlesin, et suudan neljatunnise lennuune pealt kuni südaööni järgmine päev üleval olla ja reaalsus oli see, et ega ei jõudnudki. Lennukis ma sain magada vaid paar tundi ja NY jõudes olin ma ikka väga läbi omadega. Kuna hotelli ma ju kell kuus hommikul check-i ni teha ei saa, siis mõtlesin, et mida teha?

Kaks tundi kapslis

Leidsin sellise kapselhotelli variandi, kus saab paari tunni kaupa endale seda kapslit rentida, et väike uinak teha. Tavaliselt renditakse tunnipõhiseid tube teistel põhjustel, aga minu eesmärk oli tõesti end lihtsalt välja magada :D Broneerisin endale kaheks tunniks kapsli ja läksin sinna uinakut tegema, magama jäin vist kohe kui pea patja puudutas, sest ikka tõsine väsimus oli peal. Igatahes äge kogemus jälle ja kui üles tõusin oligi aeg oma kompsud hotelli viia ja mängule minna.

Kapselhotellis

Mängud kestsid umbes kella üheteistkümneni õhtul, kuna ostsin piletid nii päevasele kui õhtusele sessioonile. Mina nägin Djoko vs Alcaraz ja Sinner vs Auger-Aliassime mänge. Üllatavalt pakkus rohkem põnevust see teine mäng, kuigi mu põhiline eesmärk oli näha Djokot. Aga kogu see kogemus ja seda melu oma silmaga näha- ma kaiffisin iga minutit. See emotsioon laivis on ikka ulme, tahaks nii väga uuesti minna.

Yankees mäng

Öösel, kui Openilt koju jõudsin mõtlesin, mida oma järgmise päevaga ehk laupäevaga peale hakata, kuna pühapäeval oli juba kojulend, siis tuli sellest päevast maksimum võtta. Otsustasin, et lähen vaatan selle kuulsa Yankee staadioni ära, seal pidi ka järgmisel päev mäng olema, kuhu mul õnnestus 25 dollariga pilet saada.

Staadion ise oli suur ja uhke ning melu oli vinge. Inimesi oli väga palju ja liikumine oli päris keeruline. Panen paar pilti, siis on selgem pilt. Pesapallist ma suurt midagi ei tea, reegleid küsisin chatu käest enne kui mängule jõudsin. Minu piletiga oli kaasas veel mingisugune lounge access, kuhu sisse saamist pidin pool tundi ootama. Ütleme nii, et see lounge ise oli täiesti mõttetu, ülerahvastatud ja tulin sealt kiirelt tulema. Ülejäänud osaga jäin rahule, aga eelmise päeva US openi kogemust see kindlasti ei ületanud.

Staten Island

NY asub ka kuulus Statue of Liberty, mida ma kunagi näinud pole, nii et mõtlesin, et kui ma juba siin olen, siis tahaksin ka selle ära näha. Juhul kui sa selle vaate eest raha ei taha välja käia, siis on selline variant, et saad võtta Staten Island ferry, kust avaneb väga hea vaade ja mis on täiesti tasuta. Tasuta mahub kenasti minu hinnaklassi ning hommikul esimese asjana hüppasingi enda hotellist bussile ning sõitsin sadamasse.

Kuigi rahvast oli päris palju, õnnestus mul kuidagi endale praamis ikkagi istekoht leida. Kui olime umbes 20 minutit sõitnud mõtlesin, et jube kahtlane värk, hakkame Staten Islandile kohale jõudma, mina küll mingit Vabadussammast ei näe. Tuli välja, et istusin valel pool- vaade avanes praami teiselt poolt :D Tagasi sõites tegin siis kindlaks, et ikka õigel pool istuksin.

Statue of Liberty

Mis ma veel tegin?

Veel jõudsin samal päeval ära käia 9/11 memoriaalil, Times Square'il ja Grand central stationis. Tegelikult Times Square ja Grand Centralisse ma ei plaaninud esialgu minna, aga sattusin metroos rääkima ühe naise ja tema pojaga, kes olid samasugused turistid nagu mina ja arvasid, et ma ikka peaks minema. Kuna mul oli natuke aega ja energiat üle, siis otsustasin, et okei lähen ja käin ära.

Tagasitulles oli paar sekeldust, näiteks buss, mis mind pidi lennujaama tagasi viima ei tulnudki. Metroo, mis oli mu variant B oli canceldatud ja lõpuks pidin Uberi võtma. Kell oli mingi neli öösel ja vihma kallas, niiet ei olnud väga meeldiv kuskil keset NY busse ja metroosid taga ajada. Üks noormees jalgrattal pakkus ka midagi oma seljakotist müügiks kui ma bussijaamas ootasin- ma keeldusin viisakalt. Kas ma tõesti näen nagu potentsiaalne klient välja?

Lennujaama ma pärast kõiki sekeldusi kohale jõudsin ning tagasilend läks õnneks libedalt. Istusin alguses kahe naise kõrval, kes mõlemad hambad laiali norskasid. Peale õhkutõusu tuli õnneks üks stjuuardess minu juurde, kes küsis, kas ma sooviks omaette reas istuda eespool otsas. Ma olin kahe sekundiga püsti- jackpot! Sain oma reas rahulikult terve lennu põõnata. Nii armas temast.

Ja kui keegi mõtleb, kas mu auto pidas vastu ning mind ka Vegasest koju tõi, siis jah, endalegi üllatuseks pidas ta kenasti Nevada kuumusele vastu ja tõi mind turvaliselt koju.

Elu parim pizza

Praeguseks kõik, aitäh, et lugesid!