Viimane tööpäev ja pakin asju

Olen kooli ja tööasjadega lõpusirgel ning pakin kodus vaikselt asju. Ikka paneb imestama, et kui aeglaselt lähevad päevad, aga kui kiirelt lähevad kuud. Jaanuari alguses palvetasin, et selle semestri ikka vastu peaks ja kõik minu plaanide kohaselt jookseks.

Distinguished gentleman

Ja nüüd ongi põhimõtteliselt mai käes, semester läbi, lõputöö peaaegu valmis ja tuleb hakata asju pakkima, sest 30. aprillil pean ma oma praegusest elukohast välja kolima.

<minu nunnu koduke

Panin oma auto ka müüki, aga siiani ei ole ühtegi asjalikku pakkumist saanud. Marketplace on scammerite poolt vallutatud. Igal juhul ei ole ma isegi veel kindel, kas ma tahan ta üldse maha müüa, või peaks alles jätma ja temaga oma uude sihtpunkti sõitma.. Ma olen nii otsustamatu.

Näiteks üks noormees kirjutas mulle, et on väga huvitatud autost ning tal on vaja see osta oma vanale ja haigele isale, kes iga päev 40 minutit jala tööle kõnnib. Muidugi aitan hädast välja, eriti kui tegemist on veel hädas vanahärraga. Ja kui selle huvilise profiili avasin Facebookis, siis muidugi on tegemist autoärikaga. Ma ei viitsi selliste inimestega tegeleda, pigem jätaks siis auto alles.

***

Nädalavahetusel käisin Carly perega õhtust söömas. Ma hakkan neid ikka megalt igatsema, nendega on alati nii fun, kõik on nagu stand-up koomikud. Ja ta vanemad ka nii armsad inimesed ja alati ütlevad mulle, et our favorite estonian... nii nunnu.

Carly oli endale koroona ajal mingi sellise vana Ameerika auto ostnud, mida ta plaanib renoveerida ja pakkus välja, et äkki ma tahan sellega tiirule minna. Ma olen alati tahtnud mingi laheda vana Ameerika truckiga sõita, aga pole lihtsalt võimalust olnud. See oli nii äge lihtsalt, nii suure auto roolis olla, tahan endale ka. Autodest ma ei tea muidugi mitte essugi, nii et selle renoveerimise osa ma jätaks välja, aga suurt vanaooli autot tahaks küll.

Igal juhul, kahju on muidugi kõigiga tsau jätta siin. Ma väga loodan, et see on "see you later" olukord 🥹

Nii, mis veel...

See nädal on tegelikult mega rocky road olnud, ütlen ausalt. Mingi üks jama ajab teist taga ja närvid on nii pingul. Pidin veel teatud Eesti asju ajama ja ega see ajavahe asja kergemaks ei tee. Kui meil on südaöö, siis hakkab Eestis tööpäev, nii et üleeile öösel olingi alates südaööst kuni kella kolmeni nii ehitaja, korstnapühkija kui maksuametiga kõnes mingite erinevate teemade pärast.

Jõle ebameeldiv, päris ausalt, kui kõik asjad ühele ajale kokku satuvad. Üritad küll nagu positiivne olla ja rahulikuks jääda, aga tegelikult jube peavalu, eriti teiselt poolt maailma neid asju ajada.

Aga noh, siiani ongi kahtlaselt rahulik olnud, et kannatan selle jama aastas korra ära ja saan hakkama.

***

Lohutus on see, et kool on läbi ja ainuke asi, mille ma veel ära kaitsma pean mai lõpus, on mu magistritöö. Kuna see on mul umbes 80-90% valmis, siis ma liiga palju ei muretse selle pärast. Muidugi sinna alla on väga palju tunde läinud, enne esitamist istusin ühel päeval 12 tundi arvutis ja non-stop kirjutasin, et kõik õigeks ajaks valmis oleks.

Järgmisel nädalal pean tööd eelkaitsma, siis saan veel muudatusi teha, kui vaja, ning kui kõik hästi läheb, siis juunis olen ühe magistrikraadi võrra rikkam, yayyy. Tegelikult on päris ulme mõelda, et kaks aastat tagasi käisin ma Eestis tööl ja mõtlesin, et lähen proovin selle sisseastumiskatse ära teha TalTechi ja proovin õnne.

Poleks iial arvanud, et kaks aastat hiljem elan Ameerikas ja kirjutan hoopis siit oma lõputööd. Ma olen nii tänulik kõikide nende võimaluste eest, mis mulle avanenud on, lihtsalt sellepärast, et ma mõtlesin, et läheks teeks selle testi ära.

Ja tegelikult, kui veel tagasi kerida, siis selle magistrikraadi idee sain ma üldse ühest podcastist, mis sõbranna mulle saatis. See rääkis, mis võimalusi avab magistrikraad teedeehituses, millega mul pole absoluutselt mingit seost, aga äkki ma siis konverteerisin selle võimaluste osa oma ametile ümber ja arvasin, et võiks ju proovida.

Igal juhul poleks arvanud, et oma magistrikraadi käigus saan ma õppida nii palju erinevaid asju, näiteks hispaania keelt, avalikku esinemist, Ameerika sise- ja välispoliitikat, finantsarvestust ja kriminaalõigust. Tõesti lahe, et sa ei ole koolis kuskile raamide sisse surutud ja saad ise vabalt selle kraadi kujundada selliseks, nagu sa tahad. Muidugi on ka okei lihtsalt minna ja miinimumpakett ära teha, sest lõpuks ei küsi keegi, mis aineid sa läbisid.

***

Täna oligi mul viimane tööpäev ja jätsin kõikide kolleegidega tsau, täitsa kurb oli kohe, sest tõesti mega heasüdamlikud ja siirad inimesed töötasid seal 🥹

Mõned positiivsed asjad, mis ma selle töökogemusega kaasa võtan..

Kindlasti jääb mulle meelde see, et keegi tegi mulle jõuludeks salaja viis jõulukingitust ja jättis need mu lauale. See tegi mu südame eriti soojaks!

Teine asi on ilmselt see, et minu töökaaslane Trevor, ta on ligi 21 aastane ja abielus. Ja nagu see, kuidas ta oma naisest alati nii ülistavalt rääkis. Ütlen ausalt, mega respect selliste meeste vastu, kes oma kaaslast kiidavad selja taga. Mu eelmine ülemus oli ka selline, alati rääkis oma naisest positiivses võtmes.

Olen elu jooksul ikka igasugu inimloomi näinud, aga sellised kokkupuuted meestega taastavad mu usu inimkonna headusesse ja arengusse.

Ja kolmas asi, mis ma kaasa võtan, on õppetunnid minu nonchalant töökaaslaselt Rachelilt. Ta ilmselt õpetas mulle, kuidas asju mitte nii tõsiselt võtta ja veidi maha rahuneda. Mu ülemus ütles täna, et Rachel on selle kuu jooksul ei rohkem ega vähem kui pool tundi tööl käinud. Täpselt 30 minutit. Kui ta seda ütles, appi ma plahvatasin naerma. Tema kuupalk on siis see kuu 5 dollarit. Okei, päris nii nonchalant ka olla ei taha, aga ta on ikka täiesti ekstreemselt vastand mulle. Ütleme nii, et oli huvitav töötada koos täiesti teistsuguse inimesega.

Meie nunnu poeke.

Mul on üks mega armas töökaaslane Jayden, kes on lihtsalt kullatükk ja täna arutasime temaga, et tahaks nagu kasvõi 1% Racheli chilli endale saada. Meil on pigem nii, et kui üks mure laheneb, siis nagu võluväel võtame listist järgmise asja, mille pärast muretseda. Ja siis järgmise, ja järgmise...Ma loodan, et kui kool ja kolimine on läbi, siis ma saan veidigi maha rahuneda.

Tegin meile poe ette plakati.

***

Igal juhul nii ma siin elan, järgmine kord kirjutan lähemalt sellest, kuidas mul Utah'st lahkumine läks ja mis on mu järgmine sihtpunkt, nii et talk to you soon ja aitäh, et lugesid!

***

Carly poleeris mu auto tuled ära.

Enne

ja pärast.

Lõpetajate hordid.

Muidugi jälle AppleBees

Jube kahju on kodukesele tsau öelda 🥹