Meie kontor piirati sisse ja kas teid on ka kunagi nii scammitud?

Ma olen loomulikult igasugustest erinevatest scammidest kuulnud, aga eelmisel nädalal üritati mind uuel ja huvitaval moel haneks tõmmata. Vanasti käisid scammid ikka teistmoodi.

Näiteks aastaid tagasi häkiti mu arvutisse sisse. Ma ei saanud ise oma arvutis enam midagi teha vaid keegi tundmatu toimetas seal ringi. Siis tuli kohe ka kõne, kus üks noormees rääkis, et selleks, et seda asja nüüd lahendada oleks vaja kaardi andmeid, mille peale ma lõin oma läpaka kaane kinni ja viskasin toru ära. Sellega asi ka lahenes.

Aga tagasi eelmise nädala juurde.

Istusin parasjagu aias, sõin puuvilju ja võtsin päikest kui järsku tuli mulle sõnum ühelt meie ülemuselt. Sõnumi sisu oli see, et kas saan teda ühe ülesandega aidata. Kuna temaga ma tavaliselt sõnumi teel ei suhtle, siis mõtlesin, et ehk sai mu numbri siis kellegi käest ja lihtsalt on kiirelt abi vaja. Vahetasime umbes kaks sõnumit kui ta ütles, et tal hakkab kohe koosolek ning tal oleks kiirelt abi vaja.

Ülesanne oli selline, et ma võiks kiirelt poodi minna ja mingeid kinkekaarte osta, sest tal oleks neid vaja klientide jaoks, aga tal endal pole aega minna, kuna kohe algab koosolek. Ja siis selle kinkekaardi peal oleva koodi pean talle saatma. Ja ta esmaspäeval annab ta mulle raha tagasi.

See pole tegelikult midagi eriskummalist, et keegi paluks töö juures midagi poest tuua, aga tavaliselt antakse siis meile ettevõtte kaart kaasa ning saame siis sellega maksta.

See, et keegi mängib su ülemust on ikka järgmine tase. Ma olen küll väga vale inimene, kelle juurde sellise scammiga tulla. Ma olen kahjuks lihtsalt liiga laisk, et kohe püsti hüpata ja poodi joosta :D Et noh oleks mingi selline scam, et ma ei peaks kuskile liikuma, siis okei võib-olla oleks mind ära lollitanud, aga et jookse kuskile poodi midagi ostma ja kohe - hell nah.

Igal juhul creepy, et nad teavad mu telefoni numbrit, minu ülemust ja seda, kus ettevõttes ma töötan. Aga noh, ma ei imesta enam millegi üle.

Ei lasta tööle minna

Läksin siis esmaspäeva hommikul heas usus tööle ja näen, et terve meie kontorihoone on sisse piiratud. Niimoodi lausa, et teed on kinni pandud ja mingi telk on hoone sissepääsu ees. Samuti terve hoone oli ümbritsetud sellistest oranžidest veoautodest, mis takistasid jalakäijatel hoone lähedale pääseda.

Mõtlesin, et järelikult on tähtis külaline majas. Ja mitu päeva ei öeldudki, et kes see siis külas käis. Kuna meie kontor asub täpselt Valge Maja vastas, siis võis arvata, et ilmselt on tegemist mõne riigipea või peaministriga.

Terves hoones oli päris hull turvakontroll. Kõik kohad olid politseinikke ja turvamehi täis. Kui ma üritasin läbi piirete meie kontorisse pääseda, küsis politsei, et kuhu ma enda arust lähen? Ma vastasin, et tööle ja sellega vestlus piirdus.

Ükspäev käisin meie hoone terrassil lõunat söömas ja näen, et mingi droon pöörleb pea kohal. Täpselt nagu Ameerika filmis.

Igal juhul sai müsteerium lahendatud. Tegemist oli Iraagi peaministriga, kes Valges Majas visiidil käis, saime me hiljem meediast teada.

Tee on kinni, tööle ei saa. Sellised oranžid veokad olid terve hoone sisse piiranud.

Eesti maja DC-s

Üks lahe üritus oli meil ka siin vahepeal. Nimelt käis Eesti majas rääkimas Vähiravifondi asutaja Toivo Tänavsuu, kes rääkis fondi tegemistest ning vaatasime ka filmi, kus rääkis tema ise ning ka inimesed, kes on fondist abi saanud.

Müts maha, et Eestis sellist asja aetakse, see on ikka väga rets töö, mida sellise fondi ülesehitamine tähendab. Btw Toivo rääkis ka sellest, kuidas ta ise läks arstiks õppima 36. aastaselt. Oma eelmises postituses ma just rääkisin sellest, et it's never too late ja siis voilà sattusin sellisele üritusele.

Ta oli ise aastaid ajakirjanikuna töötanud ning siis otsustas, et tahab hoopis arstiks hakata. Ja selle jaoks käis ta 36. aastasena bioloogia tunde võtmas, et eksamid uuesti teha ja arstiteaduskonna sisseastumiseks valmistuda. Ma päriselt olen nende inimeste top fänn, kes teevad mingeid kannapöördeid elus ja lihtsalt võtavad kätte ja teevad ära. Mega respect!

Ja eriti südamesse läks see film, mida nad näitasid. Jätan selle siia, palun vaadake.

Väljasõit Veinikasse

Eelmisel nädalavahetusel võtsime suuna ühe Virginia osariigis asuva veinika poole. Mõnus oli korra linnast välja saada ja naaberosariiki uudistada.

Kokku oli meid seal mingi kaheksa inimest. Sõime, jõime ja lihtsalt nautisime korra maal käimist. Mega tore oli korra lihtsalt aju pausile panna, sest kõik oli ühe teise armsa eestlase poolt ära organiseeritud. Nii et mega suured tänud talle.

Muu elu

Mida ma veel tahtsin öelda, on see, et ma vist olen oma blogis jätnud sellise mulje, et mul läheb siin alati kõik siin lepase reega ja iga päev on 10/10. Tegelikult on ikka väga heavysid päevi ka olnud selle suve jooksul ja ma ei tahaks, et keegi arvab, et see kõik siin on olnud jõle lihtne ja sujuv. Ega see unistuste täideviimine on teinekord väga keeruline teekond.

Mõni hommik ärkan ma üles nii nagu oleks mingi telliskiviga vastu nägu saanud. Lihtsalt nii halb tuju on, ilma mingi põhjuseta. Ja mu loogiline mõistus saab aru, et mul on nii suur privileeg siin olla ja teha neid asju. Aga vahepeal tuleb ette neid päevi, kus lihtsalt mõtled liiga palju tuleviku peale ja lihtsalt jookseb kõik lühisesse.

Ma lihtsalt sellepärast ütlen, et inimesed saadavad mulle nii palju häid sõnu ja tagasisidet alati. Aga ma ei tahaks, et keegi loeks ja arvaks, et mulle need kolimised, kohanemised ja uued tööd tuleksid kuidagi lihtsamalt kui kellelegi teisele.

Trennist...

Eelmine nädal õnnestus mul veel käia tennist mängimas. Ainuke probleem oli see, et see toimus sisehallis ning kohale jõudes teatati mulle, et neil air con ei tööta, nii et pidime siis siseruumis 40 kraadiga mängima, mis oli väga rets.

Pidin mitu korda mängu pooleli jätma ja tuppa jahedasse istuma minema, sest see oli lihtsalt liiga hull. Mõni inimene keeras kohe otsa ringi ja läks koju tagasi trenni alguses kui nad ütlesid, et me sees ilma konditsioneerita mängime. Mõistlik otsus, mul hakkas korduvalt paha olla.

Ja tööst veel...

See nädal õnnestus ka ühel põneval Kongressi istungil käia, tegemist oli Senate Foreign Relations Committee istungiga, millel nimeks The National Security Strategy and the Western Hemisphere. Seal arutati USA julgeolekustrateegiat Läänepoolkeral, julgeolekukoostööd Panama ja teiste riikidega, Venezuela, Kuuba olukorda ja Hiina investeeringuid Lõuna-Ameerikas. Keda huvitavad sellised teemad, soovitan väga kuulata, eriti teist poolt.

Vaadata saab siit: https://www.foreign.senate.gov/hearings/the-national-security-strategy-and-the-western-hemisphere

Praeguseks kõik ja aitäh, et lugesid!