Räägime rahast: igakuised kulud ja kui palju Ameerikas palka makstakse?
- Silva Sanin
- Nov 15
- 7 min read
Updated: Nov 18
Kuna ka mulle endale meeldib teiste rahakotis sobrada, siis mõtlesin, et räägin natuke sellest, millised on minu igakuised kulud Ameerikas elades ning kui palju uues töökohas palka makstakse. Ma ütlen ausalt, et ma ei ole kunagi oma kulutusi kuskile Excelisse kirja pannud, kuna olen ise end lihtsalt niimoodi majandanud, et ei ole vajadust olnud. Eestis tööl käies sain vabalt elada, reisida, hobidega tegeleda, investeerida ning ei olnud vajadust iga senti arvele võtta. Nüüd on elu teistmoodi ja peab natukene rohkem arvet pidama.
Elu alustamine uues riigis
Uues riigis elu alustamine võib olla kulukas ja kuna ma olen viimase poole aasta jooksul pidanud end nii Kanadas kui ka USA-s sisse seadma, siis nüüd peab ikka natukene jälgima, kuhu see rahake liigub. Aga ma ei taha raha pärast ülearu muretseda, sest ma tean, et kui sa panustad oma haridusse, siis see raha tuleb sulle tulevikus mitmekordselt tagasi. Ma ei kahetse ühtegi senti, mis ma kulutanud olen. Kõik reisid, koolid, koolitused ja kogemused, mis ma saanud olen - neile ei saa hinnasilti külge panna ja ma kulutaksin selle raha 100 korda uuesti.
Ma mäletan veel seda, et mõned aastad tagasi ma käisin Eestis tööl ja vaatasin ühe väliseestlase story'sid, kes USA-s koolis käis ja imetlesin, et damn girl, kui vinge, tahan ka. Alati mõtlesin, et selle hariduse eest siin tuleb ikka mingi 100k kindlasti välja käia, aga nüüd ei peagi õppemaksu maksma, kuna olen vahetusõpilasena TalTechi kaudu. Ulme võimalus - siiani ei mahu pähe.
Muidugi saan ma aru ka sellest, et sain Eestis olles raha säästa ainult sellepärast, et mul ei ole lapsi ega muid suuri kohustusi peale pangalaenu. Kõik, kellel on lapsed ja suudavad oma rahaasju manageerida müts maha teie ees, eriti veel üksikemad ja -isad, te kõik väärite medalit ja lotovõitu. Juhul kui minul oleks mingid muud kohustused või lapsed, siis ilmselgelt ei saaks ma sellisel viisil siin maailmas ringi tuututada.
Sisseelamiskulud
Sisseeamiskulud on olnud majutus, auto, tervisekindlustus, toa sisustamine ja isegi riided. Eestist lahkudes müüsin ma enamiku oma riideid Yagas maha, andsin sõbrannadele ära või viisin maale vanemate juurde. Kuna ma kolisin käsipagasiga, siis niikuinii ei mahtunud midagi eriti kaasa.
Majutus: Majutuse eest tuli mul kohe välja käia umbes 1400 dollarit (1200 eurot), maksta tuli deposiit, esimese ja viimase kuu üür. Ülikooli kaudu saad elamise väga palju odavamalt kui otsustad seda võimalust kasutada, mina ei viitsi üliõpilaselu elada, need ajad on möödas.
Kindlustus: Samuti tuli mul maksta terveks kooliaastaks ette ka tervisekindlustus. Uurisin kõik kindlustuspakkujad läbi ning kõige parema pakkumise tegi BTA - hinnaks 530€. Kindlustus kattis nii seda aega, mil ma Kanadas töötasin, kui USA-s koolis käin. Kuna minu ülikooli poolt olid veel mingid omad nõuded, mis poliisil peavad olema, siis ikka veidi aega läks, et sobiv pakkumine leida.
Sisustus: Toa sisustamine läks mulle umbes 200 dollarit maksma, appi tuli vana hea Walmart. Igasugused lambid, pleedid, voodipesud ja asjad, et oleks ikka mugav ja ilus tuba. Kõik mööbel oli mul juba toas olemas.
Auto ost: Oma kauni auto eest, nagu te teate, pidin ma välja käima umbes 700 dollarit, ja auto registreerimine enda nimele DMV-s maksis umbkaudu 60 dollarit. Normaalsete autode hinnad algavad umbes 2000 dollarist, sellised, mis ikka kindlasti iga hommik käivituvad :D Nali naljaks, ma olen oma auto eest ikka väga tänulik ja ta on mul tublisti vastu pidanud. See auto on siin mulle endale ja kõigile kohalikele nii palju nalja pakkunud, et ta on iga oma senti väärt. Kütuseluuk kukkus ka mingi hetk ära, lisab veelgi karakterit juurde. Selle autoga ma kuskil incognito käia ei saa, kaugelt juba tuntakse ära :D
Ükspäev sõitsin peale tööd poodi ja mõtlesin, et damn mulle nii meeldib autoga sõita - lihtsalt paned oma muusika peale, võtad mingi mõnusa sooja joogi ja kruiisid, mu absoluutne lemmik tegevus :D Vahest peale tööpäeva lihtsalt sõidangi suurema ringiga koju ja naudin neid ilusaid mägede vaateid, mis meil siin on. Eriti veel kui päike kukub mägede taha ja see ilus oranž valgus, mis välja tuleb.
Igakuised kulud
Põhilisteks kuludeks, nagu igas maailmanurgas elades on muidugi söök ja üür. Nagu eelnevalt mainitud, siis otsustasin ma siia tulles, et ei taha võtta kõige odavamat elamist ning mul olid teatud soovid elamise osas. Ilus naabruskond, kus saaks jalutada, tagaaed, mõnus köök jne. Elukohta peab siin kindlasti kellegagi jagama, kuna üksi elamise eest peaks meie linnas välja käima kuus vähemalt 1500€ ja seda ühetoalise eest. Mina maksan oma toa eest üüri 600$ (516€) kuus. Seal on siis kõik hinna sees ning kommunaale ega midagi muud juurde ei tule.
Meie piirkonnas algavad toa üüri hinnad umbes 400$, aga need 400$ toad on ikka väga kehvad. Hetkel elan ma kolme magamistoaga paarismajas ja mul on üks majanaaber. Kahju, et ma siin riigis pangalaenu ei saa võtta, muidu ostaks kohe mingi kinnisvara, see linn kasvab metsiku kiirusega ja ka kinnisvara hinnad tõusevad meeletult. Kuna minu linn on ülikoolilinn, siis nõudlus tubade järgi on alati olemas. Ma ostaks kooli lähedale mingi 3 magamistoaga maja ja rendiks 2 tuba üliõpilastele välja. Aga noh minu praeguse palgaga saan ma osta mingi parkimiskoha ainult.
Söök: Oleneb suuresti sellest, millised on su toitumisharjumused. Meie linnas on Walmart, Lin's, Dollar Tree, Family Dollar. Kohalikud ütlevad, et Lin's on rikastele, aga mina olen sealt päris häid diile leidnud. Family Dollar ja Dollar Tree on Eesti mõttes sellised säästumarketid. Kuivaineid ja kodutarbeid sealt mõistlik osta, sest need on seal tõesti väga odavad. Siin mõned igapäevased toidukaubad, kõigele lisandub toidukaupade müügimaks, mis Utah's on 3%, kõik, mis ei ole toit peaks olema maksustatud 5,9-9% vahel.
Ma üritasin umbkaudu kokku arvutada, kui palju mul toidupoes oktoobri kuus läinud on, aga kõiki numbreid ei leidnud. Ma sain summaks 220$, aga sealt on kindlasti midagi puudu, reaalsem on kuskil seal 300$ (258€) juures.
Väljas söömas käin ma väga harvadel juhtudel, eile käisime AppleBee's, mis on mu üks lemmikuid, seal tellisin ma ühe impossible burgeri, sibularõngad ja kartulipudru ning kokku läks see mulle maksma koos tipiga 25$.
Muidugi on meil koolis olemas ka Starbucks ning raskematel päevadel hüppan ka sealt läbi. Näiteks näevad paljud mu päevad sellised välja, et 9-12 olen koolis ning 12-17:00 tööl, ning peale seda raamatukokku õppima. Ei ole harv juhus, kui tulebki 4-5 tundi õhtul koolitöid teha ning koju jõuan alles 9-10 ajal õhtul. Nendel päevadel ma tunnen, et olen ühe ülehinnatud 8 dollarilise kohvi ära teeninud küll.
Kütus ja auto kindlustus: Kütus maksab meil keskmiselt 0.75–0.80 € liiter. Muidugi põhiline autoga seotud kulu on kindlustus. Selle eest tuleb mul hetkel välja käia 198 dollarit (170 €) kuus. Aga see makse pidi õnneks väiksemaks kukkuma varsti, pean uurima.
Telefon: Mina kasutan Mint Mobile, selle eest maksan 25$ (21,50€) kuus.
Töö: Töö eest makstakse mulle palka 11$ (9,50€) tunnis ning tööd saan teha 20 tundi nädalas. Need ülikoolilinnaku tööd on madalalt tasustanud, kuna nad on mõeldud tudengitele, kes tahavad töökogemust saada, ja tavaliselt ongi inimesed ühe töökoha peal semestri või kaks. Jällegi võiks ju viriseda, et tahaks rohkem palka saada, aga mis selle töö puhul loeb on see, et saan enda erialal töötada ning kohaliku soovituskirja tulevikuks. Plus tööl saan käia oma graafiku järgi ja kuidas jõuan.
Nobedad arvutajad juba kindlasti kalkuleerisid välja, et minu eelarves on väike puudujääk :D Õnneks saan ma ka stipendiumi, mis katab suures osas elamiskulud. Sellest stipendiumist räägin ma mõnes teises postituses ehk lähemalt.
Kulud, mida ei pea tegema
Loomulikud sellised tegevused nagu US Openil ja NBA mängul käimine ei ole kulud, mida sa pead tegema siia tulles, aga need olid minu jaoks "bucket list" kogemused ja eks nad on omajagu raha ka napsanud. Aga ma ei taha olla see inimene, kes lihtsalt tuleb siia ja veedab terve oma aasta ühes väikses linnas ja hoiab iga kopikat kümne küünega kinni, et jumala eest ühtegi üleliigset senti ka kulutama ei peaks. See pole elu, mida ma elada soovin. Ja lõppude lõpuks, minu arvates pole asjad kallid, vaid probleemiks on minu palk, nii et siis, kui ma endale midagi lubada ei saa tuleb mul näpuga enda suunas näidata.
Mind on sellise ajuga õnnistatud, et mul tulevad kogu aeg uued ideed pähe. Näiteks viimasel ajal on mul tekkinud sellised plaanid, et tahaks Alaskal ära käia, siis ma leidsin ühe saare Puerto Ricos kuhu mul nüüd kindlasti on vaja minna, või leian mõne tuhande eurose koolituse, mida on kohe vaja. Samuti oleks mul vaja mõneks ajaks Argentiinasse kolida, et hispaania keelt harjutada ja siis ma vaatan ka maju, mida ma endale lubada ei saa. Ühesõnaga saate aru küll, mul on ohtralt plaane - aju ütleb, et jaa Silva, teeme ära, kuid rahakott ütleb nope :D Ma saan aru, et enamus asju, mida ma endale peas kokku genereerin ei lähe täide ja see on väga okei, aga kui ma isegi 1% sellest ära teen on juba väga väga hästi.
Pealegi ma saan aru, et see elu, mida ma praegu elan, on meeletu privileeg ning juba praegu on kõik väga super. Meil on maailmas suur hulk inimesi, kes unistavad, et neil oleks ligipääs isegi põhiharidusele või tervishoiuteenustele, nii et ma olen väga tänulik enda "probleemide" eest.
Mis saab kui raha saab otsa?
Mul on vist mõned korrad elus olnud selline kogemus, et raha on ikka täitsa otsas olnud, ja see on tavaliselt juhtunud nii, et olengi pidanud mingi suurema väljamineku tegema. Näiteks kunagi ma käisin Austraalias filmikoolis ja seal oli küll nii, et kuna tööd sain teha jällegi ainult 20 tundi nädalas ning kooli eest tuli ka korralik kopikas välja käia, siis oli keeruline. Aga jällegi, kuna ma teadsin, et see tasub end tulevikus ära, siis ma väga ei muretsenud. Ja tänu sellele filmikoolis käimisele ma leidsingi järgneval aastal endale Londonisse töö, kus ma aastakese elasin ja töötasin.
Näiteks kunagi kui ma peale baka lõpetamist Austraaliasse läksin olid mul ka näpud ikka täiesti põhjas, aga seda suurem oli motivatsioon tööd leida. Igasse uude riiki kolides on töö otsimine olnud nagu tükitöö: saadan cv-sid ja mõne päeva pärast follow-up'i ja see sama taktika on iga kord lõpuks mul toiminud.
Okei, praeguseks kõik ja aitäh, et lugesid!
Comments